| TELEVISIOTA KATSOMALLA EI TELEVISIOTA KEKSITÄ | ALKUSIVU | MITEN LUKUTAITOA VOI KEHITTÄÄ |

Lugemisoskust saab arendada

Lugemine on loogiline ja analüütiline infotöötlus. See on kiireim info hankimise viis. Seepärast jääb see ka elektrooniliste kommunikatsioonivahendite ajastul tähtsaimaks õppimisviisiks. Lugemistehnikat saab testida ja märkimisväärselt parandada ka lihtsate koduste võtetega. Kalevi Kantele annab selleks paar lihtsat nippi.

Harva mõtleme sellele, kui tähtsaks eelduseks on kogu arengule olnud raamat ja üldine kirjaoskus. Ilma lugemiseta oleksime ilma rongi, lennuki, raadio, filmi, televisiooni, arvuti ja Internetita. Tundub kummastav, et lugemisoskus on ise sünnitanud oma suurima vaenlase - elektroonilise meedia.

Trükikunst ja raamat on võimaldanud sellise arengujärgu ilmumise inimellu, mida me nimetame lapsepõlveks. Maineka kommunikatsiooniuurija Neil Postmani järgi polnud enne trükikunsti mingit tarvidust lapsepõlve järele. Kõik inimesed - nii noored kui vanad - tegid samu töid ja elasid ühesugust vaistudest ja tunnetest juhitud elu.

Raamatutarkus eeldas lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Lugemise ja muu õppimise tähtsuse näitena mainigem, et 1480. aastal oli Inglismaal 34 kooli ja 1660. aastal juba 444. Lapsepõlvest kujunes ajajärk, mil me omandame oskused, millega toime tulla hilisemas elus.

Lugemine on analüüsimine

Võib küsida, miks lugedes saab paremini infot hankida kui telerit vaadates või Internetis surfates. Ainult lugedes õpime infot töötlema lineaarselt, abstraktselt, loogiliselt, kognitiivselt ja analüütiliselt. Uute asjade omandamiseks või keerukate põhjuse-tagajärje seoste esitamiseks ei ole leiutatud lugemisest paremat viisi (ega leiutatagi).

Lugemine on ka kiireim infohankimisviis. Mida kiiremini oskame lugeda, seda paremini mõistame loetut. Täiskasvanu loeb keskmiselt kaks korda kiiremini kui räägib.

Miks tuleb pöörata tähelepanu lugemiskiirusele? Kõik me tunneme olukordi, kus oleme lugenud kümneid lehekülgi teksti ja märkame äkki, et ei mäleta loetust sõnagi. Selle vastu aitab kiirem lugemine, et tähelepanu ei hajuks loetavalt kõrvale.

Lugemisel on lapse arengule teisigi tähtsaid mõjusid: kannatlikkuse õppimine ja kujutlusvõime arendamine. Lugedes on laps kaua aega ühe ja sama teema või raamatu võimuses. Tasu lugemise eest - uus teadmine või kaasaelamise rõõm saabub alles pärast pikemat järkjärgulist süüvimist. Kannatlikkuse õpetamine ja õppimine on tähtis just seetõttu, et televisioon pakub infot ja meelelahutust mosaiikpiltide vahendusel. Rokivideos mõjuks viiesekundine kaader juba uinutavalt pikana. Lugemine on parim ravim mosaiikmaailma vastu.

Lugemine on kujutlemine

Kujutlusvõime tähendab piltide ja kujundite moodustamist vaimusilmas. Siin on lugemine ja kuulamine asendamatu. Pildiraamatust või telerist vaatab laps, kuidas Lõvikuningas välja näeb, aga muinasjuttu kuulates peab ta ise looma pildi tegelastest ja miljööst. Uue loomiseks on kujutlusvõime vajalik.

Pärast kino leiutamist on lugemine ja pildiline maailm teineteisega võistelnud inimeste, eriti aga laste ja noorte vaba aja hõlvamise eest. Võitlus on uut hoogu saanud televisiooni tulekuga. Seda võitlust raskendab asjaolu, et vähenev lugemine vabal ajal mõjutab ka erialast lugemist.

Laste lugemisoskus areneb mitmekesiseid tekste lugedes: laste-, noorte-, tüdrukute ja poiste raamatuid, koomikseid, ajalehti, ajakirju, õpikuid, ilu- ja aimekirjandust jne. Vähese lugemise korral ohustab lapsi lugemisoskuse peetumine liiga madalal tasemel.

Koomiks õpetab lugema

õpetajad ja lapsevanemad kardavad sageli koomiksite hukatuslikku mõju lugemisoskusele. Hirm on asjatu. Rahvusvahelise lugemisoskuse uuringu IEA (1992) järgi olid maailma parimad lugejad soome lapsed, kes loevad palju koomikseid. Sama kehtib filmitiitrite kohta, mille jälgimine süvendavat mõnevõrra laste lugemisoskust.

Lugemine on lastele mitmes mõttes tähtis. Kool annab lugemisoskuse arendamiseks loomulikult oma parima. Vahel ei piisa kooli jõuvarudest parima võimaliku tulemuse saavutamiseks.

Sellel on mitu põhjust. Ainult need nooremate klasside õpetajad, kes spetsialiseeruvad algõpetusele, saavad teadmisi lugemaõpetamise metoodikast. Vanemate klasside õpetajate õppeplaanides seda pole. Pealegi keskenduvad nüüdisaegsed lugemisuuringud nn funktsionaalsele lugemisele, käsitledes enam lugemise eesmärki kui tehnikat.

Kiire lugemisoskus on võti

Lugemisoskuse võib jagada kaheks - tehnikaks ja mõistmiseks (funktsiooniks). Lugemise tehnikat võib võrrelda masinakirja kümnesõrmesüsteemiga. Lugeja seisukohast on ükskõik, kas tekst on kirjutatud kahe või kümne sõrmega. Kirjutaja seisukohast on sellel aga tähendus: kümne sõrmega valmib tekst kiiremini ja kergemini.

Aineõpetajal on ükskõik, kas õpilane on oma teadmised saanud veerides või kiiresti, sujuvalt lugedes. Õpilasel pole aga sugugi ükskõik, kas kulutada õppetükkide lugemisele tund või kaks. Aeglane ja takerduv lugemine on talle ebameeldiv. Nii sulgub nõiaring: lugemiskoormuse kasvades tuleb õppetükkide lugemine korvata mõnel muul viisil, enamasti aktiivse kuulamisega...

Lihtsaid nippe lugemisoskuse edendamiseks

Lugemistehnika koosneb paljudest teguritest - vaatevälja laius, ühe pilguga haaratava teksti maht, teksti mehhaaniline edenemiskiirus, lugemisvigade hulk jne. Mõnda neist võib lihtsate vahenditega hõlpsasti arendada. Järgmised nõuanded puudutavad lapsi, kes juba oskavad soravalt lugeda. Veerimisjärgus ei tasu neid harjutusi teha. Rõhutagem, et siin pole tegemist lugemis- ja kirjutamishäirete korrigeerimise, vaid lugemistehnika parandamisega. Häirete ravi on eripedagoogika tööpõld.

Kõigepealt jälgigem, kas lapsel on ilmseid lugemisvigu. Raskeid vigu on kaks: tagasivõtt ja kaasahääldamine (subvokalisatsioon). Tagasivõtul naaseb pilk juba loetud teksti eelmistele ridadele või sama rea loetud sõnadele. Halvimal juhul võib iga saja sõna kohta tulla kakskümmend tagasivõttu. Tagasivõtud aeglustavad lugemist, aga ennekõike teksti mõistmist. Lugemine on info lineaarne töötlemine. Me ei loe ju sõnu, vaid mõtteid, mida sisaldavad laused, fraasid või lõigud. Tagasivõtte tehes takerdub lause mõistmine, mistõttu tuleb teha uusi tagasivõtte.

Tagasivõtud tulenevad sageli vaid harjumusest ja aeglaselt lugedes jõuab neid teha. Tagasivõtud vähenevad harjutades. Nende tegemist takistab läbiloetud teksti ridarealt kinnikatmine.

Kas huuled liiguvad?

Kaasahääldamine on vahest raskeim lugemisviga. See vaevab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Siin seostub lugemine kõneloomega, sest häälekurrud, keel või isegi huuled liiguvad. Kaasahääldamine seab lugemise sõltuvusse kõnekiirusest. Täiuslik lugemine toimub puhtvisuaalselt: sõnu nähes ja neile mõeldes, aga mitte hääldades.

Kaasahääldamisest saab vabaneda lihtsa harjutusega. Andkem lapsele lugeda tema arengutasemega võrreldes suhteliselt rasket teksti. Teksti tuleks lugeda mõttega.

Pärast paarikümnesekundist lugemist palugem lapsel lugemisega samaaegselt monotoonselt korrata "räim on kala, räim on kala" vms mõttetut fraasi. Kui teksti mõistmine kannatab, on see märk kaasahääldamise harjumusest. Kui laps aeg-ajalt lugedes sedasi pomiseb, õpib ta tasapisi üha paremini ja paremini lugema. Kaasahääldamine pärsib ka täiskasvanute lugemist. Neile sobivad samad harjutused.

Kiireks lugejaks alla kriipsutades

Täiskasvanute lugemiskiirust ei mõjuta sõnavara ulatus, haridustase, vanus või sugu, vaid teksti mehhaaniline edenemiskiirus, mida võib harjutustega tunduvalt tõsta.

Harjutamiseks kõlbab mis tahes tekst, mida tohib alla kriipsutada (odav isiklik raamat). Valigem üks sageli esinev sõna (olla, ja, kui). Jälgigem teksti rida-realt, pliiats käes, ja tõmmakem alla valitud sõna iga esinemisjuht. Tehkem seda võimalikult kiiresti. Algul pole teksti mõistmine oluline. Paras tekstimaht on viis lehekülge korraga.

Piisab kuupikkusest igapäevasest harjutamisest. Motivatsiooni lisab ajavõtmine. Parim on, kui tekstist ka suurepäraselt aru saadakse.

Lugemisoskus pole sünnipärane, vaid omandatud oskus. Nagu iga muud oskust, saab ka seda harjutades parandada.

Kalevi Kantele artikli "Miten lukutaitoa voi kehittää"
(Kirjastolehti, 1996, nr 7-8, lk 220-221)
kokkuvõtlikult eestindanud: SANDER LIIVAK

"Õpetajate Lehe" koduleheküljele.
Last Modified: 11:29am EET DST, August 15, 1997

Tämä käännös löytyi osoitteesta
http://www.cs.ioc.ee/~opleht/arhiiv/97aug15/artikkel9.htmll
21. maaliskuuta 2001

Kirjoituksia:

ANNA PALAutettA!